B – KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKIJUHI
ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA / 2022
Koolitaja andmed
Autokooli nimi: TULE TEELE OÜ AUTOKOOL
Asutuse nimi: Tule Teele OÜ
Äriregistri kood: 12713691
Tegevusloa litsentsi nr: 27.03.2015.a. nr 121
Autokooli juhataja: Ele Raha
Kontakt: [email protected]
1. Vastuvõtutingimused
Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kelle alaline elukoht on Eestis ja kes on õppetöö alustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane.
2. Juhi ettevalmistamise eesmärgid
Juhi ettevalmistamise eesmärk on luua võimalused, andmaks õpilasele teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused: 1) vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks; 2) juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.
3. Õpetamise korralduslikud alused
Õppetöö korraldamisel juhindume MKM määrusest nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad” Õppekava koosneb teooria- ja sõiduõppest. Õppekava kogumaht on 60 tundi, teooriaõpet on vähemalt 30 tundi ja sõiduõpet on vähemalt 30 tundi. Sõiduõpet on võimalik läbida manuaalkäigukastiga autoga.
4. Tegevused ja meetodid õpiväljundite saavutamiseks
Õppekava läbimisel on õpilasel vajalik teha ka iseseisvat tööd. Vajalik on lugeda õpetaja koostatud õppematerjale ja/või autokooli koostatud õpingumappi, sõiduauto kasutusjuhendit, liiklusseadust, liikluskindlustuse seadust ja teisi vajalikke liiklusalaseid õigusakte. Vajalik on otsida informatsiooni ka veebilehekülgedelt ning koostada individuaalseid kavasid ja plaane. Auditoorsetes- ja õppesõidutundides kasutavad õpetaja erinevaid õppemeetodeid visualiseerimine, aktiveeriv loeng, rühmatöö, arutelude tekitamine ja suunamine, oma kogemuse jagamine, probleemülesannete lahendamine ja arengutreening.
5. Hindamismeetodid ja –kriteeriumid
Õppekava jaguneb kahte ossa. Teise osa läbimise eelduseks on esimese osa läbimine ja selles määratud õpiväljundite saavutamine. Õpiväljundite saavutamist teooriaõppes kontrollib õpetaja esimese osa läbimise järel individuaalselt, õpilasele esitatud küsimustiku (vahekontroll) põhjal. Iga küsimustik (vahekontroll) sisaldab 30 avatud küsimust. Õpiväljundite saavutamise lävendiks on, et õigesti on vastatud 25 valikküsimusele. Enne teise osa viimast sõidutundi peab olema õpilasel läbitud teooriaõppe kohta kontroll test, mis sisaldab 60 küsimust. Õpiväljundite saavutamise lävendiks on, et õigesti on vastatud 54-le valikvastustega küsimusele. Teise osa vahekontroll loetakse sooritatuks, kui on edukalt sooritatud teooria kontroll test. Kontroll test tuleb sooritada uuesti, kui sõiduõpet ei lõpetata 30 päeva jooksul Küsimustele vastamine toimub õppeklassis, abimaterjali kasutamata. Õpiväljundite saavutamist sõiduõppes kontrollib sõiduõpetaja iga teema lõpus, õpilasele antud sõiduülesande tulemuste põhjal. Õpetaja ja õpilane analüüsivad ülesande täitmise tulemuslikkust ja koos jõutakse ühise otsuseni õpiväljundite saavutamise kohta. Kasutatakse mitteeristavat hindamist, kus tulemuseks märgitakse „Sooritas” (S) või „Ei sooritanud” (ES).
6. Õppeainete läbimise ajaline plaan
Õppekava läbimise miinimumaeg on neli nädalat. Esimese osa läbimise nominaalaeg on vähemalt kaks nädalat. Teise osa läbimise nominaalaeg on vähemalt kaks nädalat. Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu tundide ülesehitus ning vahelduvus peavad tagama õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise vastavalt juhi liiklusalastele kvalifikatsiooninõuetele.
7. Liiklusteooria õppevorm
Liiklusteooria õppevormiks on auditoorne või elektrooniline õppevorm. Liiklusteooriaõppe läbiviimiseks võib koolitaja lisaks auditoorsele ja elektroonilisele õppevormile kasutada ka praktilise töö tunde (edaspidi praktikum). Koolitaja võib juhi õppel kasutada täiendavalt ka iseseisvat õpet, mida ei arvestata vähimate õppemahtude hulka. E-õppe läbiviimiseks kasutame Maanteeameti heaks kiidetud Teooria.ee E-õppe keskkonda ja selles sisalduvaid loenguid. Auditoorsed ja elektroonilised loengud on oma temaatikalt ja ülesehituselt sarnased ning vastavad esitatud nõuetele. Auditoorsetest tundidest puudumise korral tuleb õpilasel puudutud teemad läbida esimesel võimalusel E-õppekeskkonnas.
8. Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu tundide kestus
Liiklusteooriaõppe auditoorse õppevormi ja õppesõidu ühe õppetunni kestus on 45 minutit ja lubatud on kasutada tunnipaari (2*45 min). Tunnipaari järgi peab olema puhkepaus 15 minutit. Õpetaja võib algastme osa piires muuta teooria-ja sõidutundide teemade läbiviimise järjekorda tingimusel, et sõiduõppele oleks eelnevalt läbitud vastava teema teoorialoeng. Teoorialoengutest puudumise korral on õpilane kohustatud enne sõidutunni toimumist läbima E-õppe keskkonnas teemakohased teoorialoengud ja sooritama edukalt selle kohta testi.
9. Sõiduõpe
Algastmeõppes, täiendusõppes ning keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi õppes võib õppesõidul õpetaja õpetada korraga ainult ühte õpilast. Õppesõidul peab õpilasel olema kaasas õpilase koolituskursuse õpingukaart (edaspidi õpingukaart) ja isikut tõendav dokument. Iga õppesõidu alustamisel märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidu läbiviimise kuupäeva, kellaaja ja õppekava kohase teema. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile ja E-õppe keskkonda õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase oskuste kohta ning lepib kokku järgmise sõidutunni toimumise aja. Kui õpilane ei ilmu koolitusele kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta ja ei teata sellest vähemalt 24 tundi ette, siis loetakse kokkulepitud koolituse eest tasutud summa (või veel tasumata) kulutatuks ja selle eest tuleb uuesti tasuda. Läbimata teema kohta märgitakse õpingukaardile ja E-õppe keskkonda tulemus „Ei sooritanud” (ES) Paberkandjal oleva õpingukaardi sissekannete õigsust kinnitavad õppesõidu lõpus õpilane ja õpetaja oma allkirjaga, elektroonilise õpingukaardi puhul toimub sõiduõppe sissekannete õigsuse kinnitamine elektroonilise õpingukaardi keskkonnas, millesse sisenemine nõuab õpetaja ja õpilase autentimist.
10. Õpilasele tagasiside andmine ja täiendava sõiduõppe andmine
Õpilase ettevalmistuse taseme mitterahuldavate tulemuste korral peab koolitaja andma õpilasele õppeprotsessi käigus tagasisidet ja konsultatsioone, tagamaks juhile vajalike teadmiste ja oskuste omandamise. Õpetajal on vastavalt vajadusele õigus suurendada sõiduõppe algastme esimese osa sõidutundide mahtu teise osa sõidutundide arvelt. Ebapiisava sõiduoskuse omandamise korral annab koolitaja õpilasele vajadusel täiendavat sõiduõpet mahus, mis tagab õpilasel võime iseseisvalt mootorsõidukit juhtida. Täiendava sõiduõppe eest tuleb tasuda vastavalt hetkel kehtivale hinnakirjale.
11. Juhi esmaõppe jagunemine
Juhi esmaõpe jaguneb algastme õppeks ja lõppastme õppeks. B-kategooria auto piiratud juhi esmaõpe toimub algastmes.
12. Juhi esmaõppe algaste
Juhi esmaõppe algastme käigus peab juht omandama selliseid teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline liikluses käituma vastutustundlikult, ohutult, teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt ning et ta oskaks juhina realistlikult oma sõiduoskust hinnata ja seda iseseisva juhina jätkuvalt edasi arendada. Juhi esmaõppe algastme sisu ja minimaalsed mahud õppeteemade kaupa on sätestatud õppekavas sisalduvas tabelis 1. B-kategooria mootorsõiduki juhi esmaõppe algastme koolituskursuse pikkus on vähemalt neli nädalat. Pärast õpetaja positiivse hinnangu andmist õpilase ettevalmistuse tasemele, mis lubab tal alustada sõiduõpet teeliikluses, teeb koolitaja õpilase õpingukaardile sellekohase märke. Juhi esmaõppe algastme koolituskursuse käigus peab õpilane läbima liiklusseaduse § 100 lõike 8 kohase esmaabikoolituse.
13. Juhi esmaõppe algastme pimeda aja koolitus
B-kategooria mootorsõiduki juhi juhtimisõiguse saamiseks tuleb juhi esmaõppe algastme käigus läbida pimeda aja koolitus. Juhi esmaõppe algastme pimeda aja koolitus jaguneb ühele teooriaõppe (praktikumi) tunnile ja ühele sõidutunnile, mis viiakse läbi pimedasõidu simulaatoril. Juhi esmaõppe algastme pimeda aja koolitus läbitakse algastme teises osas ja selle läbimise kohta teeb koolitaja asjakohase sissekande koolituskursuse tunnistusele.
14. Juhi esmaõppe algastme libedasõidu koolitus
B-kategooria mootorsõiduki juhi juhtimisõiguse saamiseks tuleb juhi esmaõppe algastme käigus läbida libedasõidu koolitus. Algastme libedasõidu koolituse eesmärk on anda õpilasele kogemus juhtida sõidukit libedal teel ja ülevaade seal valitsevatest ohtudest ning luua eeldused iseseisvaks toimetulekuks libedates teeoludes läbi realistliku arusaama kujundamise isiklikest ja sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Libedasõidu koolituse õppematerjal jaguneb kahele teooriatunnile ja ühele sõidutunnile. Libedasõidu koolitus algastme teises osas.
15. Juhi esmaõppe algastme läbimise tõendamine
Juhi esmaõppe algastme läbimist tõendab koolituskursuse tunnistus ning koolitaja elektrooniliselt esitatud koolituskursuse tunnistuse andmed liiklusregistris. Sama tõendamist kohaldatakse ka juhi esmaõppe algastme üksikkorras läbimise koolituse läbimise tõendamisel.
16. Juhi esmaõppe lõppaste
Juhi esmaõppe lõppaste hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes. Lõppastme eesmärk on süvendada algastmes saadud teadmisi ja oskusi ning saavutada iseseisva juhina piisav liiklemise vilumus, mis annab valmiduse juhiloa saamiseks. Juhi esmaõppe lõppaste algab pärast esmase juhiloa saamist. Juhi esmaõppe lõppastme kestus on 23 kuud.
17. Juhi esmaõppe lõppastme koolitus
Juhi esmaõppe lõppastme koolituse (edaspidi lõppastme koolitus) eesmärk on ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse, teisi liiklejaid arvestava ning säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi süvendamine. Lõppastme koolituse peab esmaõppe lõppastme raames läbima B-kategooria mootorsõiduki esmase juhiloa omanik. Esmase juhiloa omanik peab lõppastme koolituse läbima enne esmase juhiloa vahetust juhiloa vastu. Lõppastme koolituse läbimiseks peab olema läbitud esmaõppe algastme pimeda aja koolitus. B-kategooria auto piiratud juhtimisõiguse omaja peab läbima lõppastme koolituse siis, kui ta on vahetanud piiratud juhtimisõiguse juhiloa esmase juhiloa vastu. Lõppastme koolitus koosneb teooria- ja sõiduõppest ning selle maht on välja toodud õppekavas sisalduvas tabelis 2. Lõppastme koolituse libedasõidu riskivältimise koolitus
Lõppastme koolituse raames peab läbima libedasõidu riskivältimise koolituse. Lõppastme koolituse libedasõidu riskivältimise koolituse õppematerjal jaguneb ühele praktikumi tunnile ja ühele sõidutunnile. Libedasõidu riskivältimise koolituse õppesõidust, välja arvatud õppesõidust, mis viiakse läbi aastaringsel libedasõidu õppeväljakul, peab koolitaja teavitama asukohajärgset liiklusregistri bürood kirjalikult vähemalt kaks tööpäeva enne õppesõidu toimumist. Teavitus peab sisaldama õppesõidu toimumise aega ja kohta.
18. Lõppastme koolituse läbiviimine
Lõppastme koolitusel peab lisaks õpingukaardile õpilasel kaasas olema B-kategooria mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus ja kehtiv esmane juhiluba või isikut tõendav dokument.
19. Lõppastme koolituse läbimise tõendamine Lõppastme koolituse läbimise kohta teeb koolitaja vastava sissekande koolituskursuse tunnistusele ja edastab asjaomased andmed elektrooniliselt liiklusregistrisse.
20. Juhi täiendusõpe
Juhi täiendusõppe sisu ja minimaalsed mahud õppeteemade kaupa on sätestatud asjaomases õppekavas. Liiklusseaduse § 99 lõikes 6¹ toodud Eesti juhiloa taotlemiseks kehtetu välisriigi juhiloa alusel tuleb isikul läbida koolituskursus, mille maht teooriaõppel on vähemalt kolm õppetundi ning sõiduõppel vähemalt kaks sõidutundi. Koolitaja valib koolituskursuse õppeteemad lähtudes B-kategooria õppekava õppeteemadest.
21. Juhi täiendusõppe läbimise tõendamine
Täiendusõppe läbimist tõendab koolituskursuse tunnistus ning koolitaja elektrooniliselt esitatud koolituskursuse tunnistuse andmed liiklusregistris.
22. Nõuded B-kategooria mootorsõiduki juhi õpingute alustamiseks
Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kelle alaline elukoht on Eestis ja kes on õppetöö alustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane ning omab kehtivat isikut tõendavat dokumenti.
23. Juhi tervisetõend
Koolituskursusele vastuvõtmiseks peab isik omama vastava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubavat tervisetõendit ja esitama selle kohta paberkandjal väljatrüki, mis on väljastatud mitte rohkem kuus kuud enne koolituse algust.
24. Õppekava ülesehitus
Õppekava on koostatud juhi ettevalmistamise süsteemi kirjeldava tabelina ja esmaõppe õpiväljunditena. Juhi algastme esmaõpe jaguneb teooriaõppe ja sõiduõppe kahte ossa. Juhi algastme esmaõppe läbiviimisel peab teise osa õpetamiseks olema saavutatud esimese osa õpiväljundid.
25. B- kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise erisused
Kui isik omab automaatkäiguvahetusega B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb käsikäiguvahetusega B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, peab ta läbima koolituse sõiduõppes vähemalt kahe sõidutunni mahus. Selles mahus antavas õppes peavad õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi käsikäiguvahetusega mootorsõiduki juhi koolitamisel võrreldes automaatkäiguvahetusega mootorsõiduki juhi koolitamisega. Kui isik omab C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb B- kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, peab ta saama koolituse sõiduõppes vähemalt ühe sõidutunni mahus. Selles mahus antavas õppes peavad õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitamisel võrreldes C- või D-kategooria mootorsõiduki juhi koolitamisega.
26. Juhi jätkuõpe
Pärast iga kolmandat mittesooritatud sõidueksamit maanteeametis peab isik läbima mootorsõidukijuhi koolitaja juures jätkuõppe. Jätkuõppe sisu määrab koolitaja lähtuvalt sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi. Jätkuõppe läbimist tõendab koolituskursuse tunnistus ning koolitaja elektrooniliselt esitatud andmed liiklusregistris.
B-kategooria esmaõppe ainete plaan ja mahud
TEOORIATUNDIDE TEEMAD
ESMAÕPPE ALGASTE
Teema number
Teema nimi
õppetunde
Moodul 1
T 1
Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
T 2
Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
T 3
Sõiduki turvalisus
T 4
Inimene sõidukijuhina
T 5
Liiklus kui süsteem
T 6
Ohutu liiklemise põhimõtted
T 7
Teiste liiklejatega arvestamine
T 8
Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites
T 9
Sõidujärjekord sõites
Esimese osa kokkuvõte ja vahekontroll
Moodul 1
kokku: 17
Moodul 2
T 10
Sõidu eripära, asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
T 11
Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine
T 12
Käitumine liiklusõnnetuse korral
T 13
Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
T 14
Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
RT 15
Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine
2
T 16
Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
T 17
Keskkonda säästev auto kasutamine
PT 18
Pimeda ajal sõiduki juhtimine (teooria + praktikum)
1
Teooria kontrolltest
Algastme teise osa teooriatunnid kokku
kokku: 13
TE
Teooriaeksam
2
Kokku esmaõppe algastmeõppes
32
Esmaõppe algaste liiklusteooriaeksami sooritamine Maanteeametis.
LÕPPASTME KOOLITUS
LT 1
Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes
3
LT 2
Libedasõidu riskivältimise praktikum
1
Kokku lõppastme koolituses
4
SÕIDUTUNDIDE TEEMAD
ESMAÕPPE ALGASTE
Teema number
Teema nimi
õppetunde
Moodul 1
S 1
Juhi tööasend ja turvavarustus; sõiduki käsitsemine
1
S 2
Sõiduki käsitsemine; sõiduoskuste hindamine
1
Algastme esimese osa sõidutunnid kokku
2
Moodul 2
S 3
Sõiduki käsitsemine. Juhtimine vähese liiklusega teedel
2
S 4
Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel
2
S 5
Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
17
S 6
Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
1
S 7
Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine
1
S 8
Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
2
S 9
Pimeda ajal sõiduki juhtimine
1
SI
Sõiduõpe individuaal programmi järgi
S 10
Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal, kontrollsõit
2
Algastme teise osa sõidutunnid kokku
28
Esmaõppe algastme sõidutunnid kokku
30
Esmaõppe algaste liiklusteooria- ja sõidueksam Maanteeametis.
Esmase juhiloa saamine
LÕPPASTME KOOLITUS
LSI
Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine
1
LS2
Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine
1
Kokku lõppastme koolituses:
2
28. ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID
28.1. Teooriaõpe
1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
Pärast koolitust õpilane:
1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;
1.2. teab õppetöö korraldust;
1.3. teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;
1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid.
2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
Pärast koolitust õpilane:
2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest;
2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani;
2.3. teab, kuidas koolitaja iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.
3. Sõiduki turvalisus
Pärast koolitust õpilane:
3.1. mõistab sõiduki kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;
3.2. teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);
3.3. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama;
3.4. teab sõitjate- ja veoseveo ja turvavarustuse kasutamise nõudeid;
3.5. teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;
3.6. teab kasutatavale mootorsõidukile kehtivaid tehnoseisundi nõudeid;
3.7. teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;
3.8. teab sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.
4. Inimene sõidukijuhina
Pärast koolitust õpilane:
4.1. teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;
4.2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist;
4.3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
4.4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;
4.5. on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises;
4.6. teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte.
5. Liiklus kui süsteem
Pärast koolitust õpilane:
5.1. teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;
5.2. teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;
5.3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
5.4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
6. Ohutu liiklemise põhimõtted
Pärast koolitust õpilane:
6.1. mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;
6.2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;
6.3. teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;
6.4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
7. Teiste liiklejatega arvestamine
Pärast koolitust õpilane:
7.1. teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi;
7.2. teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid;
7.3. teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
7.4. omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;
7.5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
7.6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.
8. Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites
Pärast koolitust õpilane:
8.1. teab, kuidas sõitu ohutult alustada;
8.2. teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;
8.3. teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;
8.4. teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;
8.5. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.
9. Sõidujärjekord sõites
Pärast koolitust õpilane:
9.1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid; 9.2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
9.3. on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima.
10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
Pärast koolitust õpilane:
10.1. teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;
10.2. teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas; 10.3. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
10.4. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
11. Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine
Pärast koolitust õpilane:
11.1. teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;
11.2. teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda;
11.3. on motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima;
11.4. teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.
12. Käitumine liiklusõnnetuse korral
Pärast koolitust õpilane:
12.1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;
12.2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.
13. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Pärast koolitust õpilane:
13.1. teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;
13.2. teab, kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;
13.3. teab, kuidas käituda möödasõidetava rollis;
13.4. on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil.
14. Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
Pärast koolitust õpilane:
14.1. teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;
14.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.
15. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine
Pärast koolitust õpilane:
15.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
15.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
15.3. mõistab erinevate tee- ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;
15.4. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
16. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
16.1. Pärast koolitust õpilane:
16.2. teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;
16.3. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
16.4. on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;
16.5. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, väsimus, halb nägemine jms).
17. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine
Pärast koolitust õpilane:
17.1. teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
17.2. oskab leida sõiduki kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;
17.3. teab, kuidas jälgida kütusekulu;
17.4. on motiveeritud sõidukit kasutades keskkonda säästma;
17.5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.
18. Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
18.1. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral; 18.2. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
18.3. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 18.4. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.
28.2. Sõiduõpe
1. Juhi tööasend ja turvavarustus
Pärast koolitust õpilane:
1.1. oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades sõiduki käsiraamatut;
1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;
1.3. oskab kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;
1.4. oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;
1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;
1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
2. Sõiduki käsitsemine, sõiduoskuste hindamine
Pärast koolitust õpilane:
2.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;
2.2. teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;
2.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
2.5. on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
3. Sõiduki käsitsemine, sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel
Pärast koolitust õpilane:
3.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;
3.2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;
3.3. oskab peatuda ja parkida teel;
3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
3.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
4. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel
Pärast koolitust õpilane:
4.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;
4.2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;
4.3. oskab peatuda ja parkida teel;
4.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
4.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
4.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
4.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
5. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
Pärast koolitust õpilane:
5.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;
5.2. omab teel sõitmisel erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi;
5.3. teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
5.4. mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
5.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
5.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
5.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;
5.8. on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
5.9. on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
6. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Pärast koolitust õpilane:
6.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks ja ümberpõikeks vajalike eelduste olemasolu;
6.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
6.3. oskab ohutult mööda sõita ja ümber põigata nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu;
6.4. oskab käituda möödasõidetava rollis;
6.5. oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;
6.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.
7. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine
Pärast koolitust õpilane:
7.1. oskab sooritada äkkpidurduse;
7.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
7.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
7.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
7.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.
8. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
8.1. oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;
8.2. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;
8.3. on motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt; 8.4. omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
8.5. on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
9. Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
9.1. oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;
9.2. mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;
9.3. teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;
9.4. oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;
9.5. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
10. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal, kontrollsõit
Pärast koolitust õpilane:
10.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita;
10.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
10.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima;
10.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine;
10.5. on valmis iseseisvalt ja ohutult osalema sõidukiga liikluses.
29. LÕPPASTME KOOLITUSE ÕPIVÄLJUNDID
29.1. Teooriaõpe
1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes Pärast koolitust õpilane:
1.1. teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;
1.2. mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;
1.3. teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;
1.4. tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
1.5. on motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt.
2. Libedasõidu riskivältimise praktikum
Pärast koolitust õpilane:
2.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
2.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;
2.3. mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;
2.4. mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;
2.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
29.2. Sõiduõpe
1. Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine Pärast koolitust õpilane:
1.1. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest;
1.2. on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
2. Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine
Pärast koolitust õpilane:
2.1. omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest;
2.2. oskab äkkpidurdamist;
2.3. oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;
2.4. oskab valida vastavalt tee olukorrale ja -trajektoorile erinevaid pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust pidurdusprotsessi vältel;
2.5. mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ohutuse taastamiseks ette võtta on piiratud;
2.6. on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
ETTEVALMISTAMISE ÕPPEKAVA / 2022
Koolitaja andmed
Autokooli nimi: TULE TEELE OÜ AUTOKOOL
Asutuse nimi: Tule Teele OÜ
Äriregistri kood: 12713691
Tegevusloa litsentsi nr: 27.03.2015.a. nr 121
Autokooli juhataja: Ele Raha
Kontakt: [email protected]
1. Vastuvõtutingimused
Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kelle alaline elukoht on Eestis ja kes on õppetöö alustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane.
2. Juhi ettevalmistamise eesmärgid
Juhi ettevalmistamise eesmärk on luua võimalused, andmaks õpilasele teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused: 1) vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks; 2) juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele.
3. Õpetamise korralduslikud alused
Õppetöö korraldamisel juhindume MKM määrusest nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad” Õppekava koosneb teooria- ja sõiduõppest. Õppekava kogumaht on 60 tundi, teooriaõpet on vähemalt 30 tundi ja sõiduõpet on vähemalt 30 tundi. Sõiduõpet on võimalik läbida manuaalkäigukastiga autoga.
4. Tegevused ja meetodid õpiväljundite saavutamiseks
Õppekava läbimisel on õpilasel vajalik teha ka iseseisvat tööd. Vajalik on lugeda õpetaja koostatud õppematerjale ja/või autokooli koostatud õpingumappi, sõiduauto kasutusjuhendit, liiklusseadust, liikluskindlustuse seadust ja teisi vajalikke liiklusalaseid õigusakte. Vajalik on otsida informatsiooni ka veebilehekülgedelt ning koostada individuaalseid kavasid ja plaane. Auditoorsetes- ja õppesõidutundides kasutavad õpetaja erinevaid õppemeetodeid visualiseerimine, aktiveeriv loeng, rühmatöö, arutelude tekitamine ja suunamine, oma kogemuse jagamine, probleemülesannete lahendamine ja arengutreening.
5. Hindamismeetodid ja –kriteeriumid
Õppekava jaguneb kahte ossa. Teise osa läbimise eelduseks on esimese osa läbimine ja selles määratud õpiväljundite saavutamine. Õpiväljundite saavutamist teooriaõppes kontrollib õpetaja esimese osa läbimise järel individuaalselt, õpilasele esitatud küsimustiku (vahekontroll) põhjal. Iga küsimustik (vahekontroll) sisaldab 30 avatud küsimust. Õpiväljundite saavutamise lävendiks on, et õigesti on vastatud 25 valikküsimusele. Enne teise osa viimast sõidutundi peab olema õpilasel läbitud teooriaõppe kohta kontroll test, mis sisaldab 60 küsimust. Õpiväljundite saavutamise lävendiks on, et õigesti on vastatud 54-le valikvastustega küsimusele. Teise osa vahekontroll loetakse sooritatuks, kui on edukalt sooritatud teooria kontroll test. Kontroll test tuleb sooritada uuesti, kui sõiduõpet ei lõpetata 30 päeva jooksul Küsimustele vastamine toimub õppeklassis, abimaterjali kasutamata. Õpiväljundite saavutamist sõiduõppes kontrollib sõiduõpetaja iga teema lõpus, õpilasele antud sõiduülesande tulemuste põhjal. Õpetaja ja õpilane analüüsivad ülesande täitmise tulemuslikkust ja koos jõutakse ühise otsuseni õpiväljundite saavutamise kohta. Kasutatakse mitteeristavat hindamist, kus tulemuseks märgitakse „Sooritas” (S) või „Ei sooritanud” (ES).
6. Õppeainete läbimise ajaline plaan
Õppekava läbimise miinimumaeg on neli nädalat. Esimese osa läbimise nominaalaeg on vähemalt kaks nädalat. Teise osa läbimise nominaalaeg on vähemalt kaks nädalat. Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu tundide ülesehitus ning vahelduvus peavad tagama õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise vastavalt juhi liiklusalastele kvalifikatsiooninõuetele.
7. Liiklusteooria õppevorm
Liiklusteooria õppevormiks on auditoorne või elektrooniline õppevorm. Liiklusteooriaõppe läbiviimiseks võib koolitaja lisaks auditoorsele ja elektroonilisele õppevormile kasutada ka praktilise töö tunde (edaspidi praktikum). Koolitaja võib juhi õppel kasutada täiendavalt ka iseseisvat õpet, mida ei arvestata vähimate õppemahtude hulka. E-õppe läbiviimiseks kasutame Maanteeameti heaks kiidetud Teooria.ee E-õppe keskkonda ja selles sisalduvaid loenguid. Auditoorsed ja elektroonilised loengud on oma temaatikalt ja ülesehituselt sarnased ning vastavad esitatud nõuetele. Auditoorsetest tundidest puudumise korral tuleb õpilasel puudutud teemad läbida esimesel võimalusel E-õppekeskkonnas.
8. Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu tundide kestus
Liiklusteooriaõppe auditoorse õppevormi ja õppesõidu ühe õppetunni kestus on 45 minutit ja lubatud on kasutada tunnipaari (2*45 min). Tunnipaari järgi peab olema puhkepaus 15 minutit. Õpetaja võib algastme osa piires muuta teooria-ja sõidutundide teemade läbiviimise järjekorda tingimusel, et sõiduõppele oleks eelnevalt läbitud vastava teema teoorialoeng. Teoorialoengutest puudumise korral on õpilane kohustatud enne sõidutunni toimumist läbima E-õppe keskkonnas teemakohased teoorialoengud ja sooritama edukalt selle kohta testi.
9. Sõiduõpe
Algastmeõppes, täiendusõppes ning keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi õppes võib õppesõidul õpetaja õpetada korraga ainult ühte õpilast. Õppesõidul peab õpilasel olema kaasas õpilase koolituskursuse õpingukaart (edaspidi õpingukaart) ja isikut tõendav dokument. Iga õppesõidu alustamisel märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidu läbiviimise kuupäeva, kellaaja ja õppekava kohase teema. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile ja E-õppe keskkonda õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase oskuste kohta ning lepib kokku järgmise sõidutunni toimumise aja. Kui õpilane ei ilmu koolitusele kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta ja ei teata sellest vähemalt 24 tundi ette, siis loetakse kokkulepitud koolituse eest tasutud summa (või veel tasumata) kulutatuks ja selle eest tuleb uuesti tasuda. Läbimata teema kohta märgitakse õpingukaardile ja E-õppe keskkonda tulemus „Ei sooritanud” (ES) Paberkandjal oleva õpingukaardi sissekannete õigsust kinnitavad õppesõidu lõpus õpilane ja õpetaja oma allkirjaga, elektroonilise õpingukaardi puhul toimub sõiduõppe sissekannete õigsuse kinnitamine elektroonilise õpingukaardi keskkonnas, millesse sisenemine nõuab õpetaja ja õpilase autentimist.
10. Õpilasele tagasiside andmine ja täiendava sõiduõppe andmine
Õpilase ettevalmistuse taseme mitterahuldavate tulemuste korral peab koolitaja andma õpilasele õppeprotsessi käigus tagasisidet ja konsultatsioone, tagamaks juhile vajalike teadmiste ja oskuste omandamise. Õpetajal on vastavalt vajadusele õigus suurendada sõiduõppe algastme esimese osa sõidutundide mahtu teise osa sõidutundide arvelt. Ebapiisava sõiduoskuse omandamise korral annab koolitaja õpilasele vajadusel täiendavat sõiduõpet mahus, mis tagab õpilasel võime iseseisvalt mootorsõidukit juhtida. Täiendava sõiduõppe eest tuleb tasuda vastavalt hetkel kehtivale hinnakirjale.
11. Juhi esmaõppe jagunemine
Juhi esmaõpe jaguneb algastme õppeks ja lõppastme õppeks. B-kategooria auto piiratud juhi esmaõpe toimub algastmes.
12. Juhi esmaõppe algaste
Juhi esmaõppe algastme käigus peab juht omandama selliseid teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline liikluses käituma vastutustundlikult, ohutult, teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt ning et ta oskaks juhina realistlikult oma sõiduoskust hinnata ja seda iseseisva juhina jätkuvalt edasi arendada. Juhi esmaõppe algastme sisu ja minimaalsed mahud õppeteemade kaupa on sätestatud õppekavas sisalduvas tabelis 1. B-kategooria mootorsõiduki juhi esmaõppe algastme koolituskursuse pikkus on vähemalt neli nädalat. Pärast õpetaja positiivse hinnangu andmist õpilase ettevalmistuse tasemele, mis lubab tal alustada sõiduõpet teeliikluses, teeb koolitaja õpilase õpingukaardile sellekohase märke. Juhi esmaõppe algastme koolituskursuse käigus peab õpilane läbima liiklusseaduse § 100 lõike 8 kohase esmaabikoolituse.
13. Juhi esmaõppe algastme pimeda aja koolitus
B-kategooria mootorsõiduki juhi juhtimisõiguse saamiseks tuleb juhi esmaõppe algastme käigus läbida pimeda aja koolitus. Juhi esmaõppe algastme pimeda aja koolitus jaguneb ühele teooriaõppe (praktikumi) tunnile ja ühele sõidutunnile, mis viiakse läbi pimedasõidu simulaatoril. Juhi esmaõppe algastme pimeda aja koolitus läbitakse algastme teises osas ja selle läbimise kohta teeb koolitaja asjakohase sissekande koolituskursuse tunnistusele.
14. Juhi esmaõppe algastme libedasõidu koolitus
B-kategooria mootorsõiduki juhi juhtimisõiguse saamiseks tuleb juhi esmaõppe algastme käigus läbida libedasõidu koolitus. Algastme libedasõidu koolituse eesmärk on anda õpilasele kogemus juhtida sõidukit libedal teel ja ülevaade seal valitsevatest ohtudest ning luua eeldused iseseisvaks toimetulekuks libedates teeoludes läbi realistliku arusaama kujundamise isiklikest ja sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. Libedasõidu koolituse õppematerjal jaguneb kahele teooriatunnile ja ühele sõidutunnile. Libedasõidu koolitus algastme teises osas.
15. Juhi esmaõppe algastme läbimise tõendamine
Juhi esmaõppe algastme läbimist tõendab koolituskursuse tunnistus ning koolitaja elektrooniliselt esitatud koolituskursuse tunnistuse andmed liiklusregistris. Sama tõendamist kohaldatakse ka juhi esmaõppe algastme üksikkorras läbimise koolituse läbimise tõendamisel.
16. Juhi esmaõppe lõppaste
Juhi esmaõppe lõppaste hõlmab koolitaja juures omandatud sõiduoskuse iseseisvat edasiarendamist ja enesehinnangu väljakujundamist teeliikluse tingimustes. Lõppastme eesmärk on süvendada algastmes saadud teadmisi ja oskusi ning saavutada iseseisva juhina piisav liiklemise vilumus, mis annab valmiduse juhiloa saamiseks. Juhi esmaõppe lõppaste algab pärast esmase juhiloa saamist. Juhi esmaõppe lõppastme kestus on 23 kuud.
17. Juhi esmaõppe lõppastme koolitus
Juhi esmaõppe lõppastme koolituse (edaspidi lõppastme koolitus) eesmärk on ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse, teisi liiklejaid arvestava ning säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi süvendamine. Lõppastme koolituse peab esmaõppe lõppastme raames läbima B-kategooria mootorsõiduki esmase juhiloa omanik. Esmase juhiloa omanik peab lõppastme koolituse läbima enne esmase juhiloa vahetust juhiloa vastu. Lõppastme koolituse läbimiseks peab olema läbitud esmaõppe algastme pimeda aja koolitus. B-kategooria auto piiratud juhtimisõiguse omaja peab läbima lõppastme koolituse siis, kui ta on vahetanud piiratud juhtimisõiguse juhiloa esmase juhiloa vastu. Lõppastme koolitus koosneb teooria- ja sõiduõppest ning selle maht on välja toodud õppekavas sisalduvas tabelis 2. Lõppastme koolituse libedasõidu riskivältimise koolitus
Lõppastme koolituse raames peab läbima libedasõidu riskivältimise koolituse. Lõppastme koolituse libedasõidu riskivältimise koolituse õppematerjal jaguneb ühele praktikumi tunnile ja ühele sõidutunnile. Libedasõidu riskivältimise koolituse õppesõidust, välja arvatud õppesõidust, mis viiakse läbi aastaringsel libedasõidu õppeväljakul, peab koolitaja teavitama asukohajärgset liiklusregistri bürood kirjalikult vähemalt kaks tööpäeva enne õppesõidu toimumist. Teavitus peab sisaldama õppesõidu toimumise aega ja kohta.
18. Lõppastme koolituse läbiviimine
Lõppastme koolitusel peab lisaks õpingukaardile õpilasel kaasas olema B-kategooria mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus ja kehtiv esmane juhiluba või isikut tõendav dokument.
19. Lõppastme koolituse läbimise tõendamine Lõppastme koolituse läbimise kohta teeb koolitaja vastava sissekande koolituskursuse tunnistusele ja edastab asjaomased andmed elektrooniliselt liiklusregistrisse.
20. Juhi täiendusõpe
Juhi täiendusõppe sisu ja minimaalsed mahud õppeteemade kaupa on sätestatud asjaomases õppekavas. Liiklusseaduse § 99 lõikes 6¹ toodud Eesti juhiloa taotlemiseks kehtetu välisriigi juhiloa alusel tuleb isikul läbida koolituskursus, mille maht teooriaõppel on vähemalt kolm õppetundi ning sõiduõppel vähemalt kaks sõidutundi. Koolitaja valib koolituskursuse õppeteemad lähtudes B-kategooria õppekava õppeteemadest.
21. Juhi täiendusõppe läbimise tõendamine
Täiendusõppe läbimist tõendab koolituskursuse tunnistus ning koolitaja elektrooniliselt esitatud koolituskursuse tunnistuse andmed liiklusregistris.
22. Nõuded B-kategooria mootorsõiduki juhi õpingute alustamiseks
Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kelle alaline elukoht on Eestis ja kes on õppetöö alustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane ning omab kehtivat isikut tõendavat dokumenti.
23. Juhi tervisetõend
Koolituskursusele vastuvõtmiseks peab isik omama vastava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubavat tervisetõendit ja esitama selle kohta paberkandjal väljatrüki, mis on väljastatud mitte rohkem kuus kuud enne koolituse algust.
24. Õppekava ülesehitus
Õppekava on koostatud juhi ettevalmistamise süsteemi kirjeldava tabelina ja esmaõppe õpiväljunditena. Juhi algastme esmaõpe jaguneb teooriaõppe ja sõiduõppe kahte ossa. Juhi algastme esmaõppe läbiviimisel peab teise osa õpetamiseks olema saavutatud esimese osa õpiväljundid.
25. B- kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise erisused
Kui isik omab automaatkäiguvahetusega B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb käsikäiguvahetusega B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, peab ta läbima koolituse sõiduõppes vähemalt kahe sõidutunni mahus. Selles mahus antavas õppes peavad õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi käsikäiguvahetusega mootorsõiduki juhi koolitamisel võrreldes automaatkäiguvahetusega mootorsõiduki juhi koolitamisega. Kui isik omab C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb B- kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, peab ta saama koolituse sõiduõppes vähemalt ühe sõidutunni mahus. Selles mahus antavas õppes peavad õppekavast olema hõlmatud õppeained, mis käsitlevad erisusi B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitamisel võrreldes C- või D-kategooria mootorsõiduki juhi koolitamisega.
26. Juhi jätkuõpe
Pärast iga kolmandat mittesooritatud sõidueksamit maanteeametis peab isik läbima mootorsõidukijuhi koolitaja juures jätkuõppe. Jätkuõppe sisu määrab koolitaja lähtuvalt sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi. Jätkuõppe läbimist tõendab koolituskursuse tunnistus ning koolitaja elektrooniliselt esitatud andmed liiklusregistris.
B-kategooria esmaõppe ainete plaan ja mahud
TEOORIATUNDIDE TEEMAD
ESMAÕPPE ALGASTE
Teema number
Teema nimi
õppetunde
Moodul 1
T 1
Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
T 2
Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
T 3
Sõiduki turvalisus
T 4
Inimene sõidukijuhina
T 5
Liiklus kui süsteem
T 6
Ohutu liiklemise põhimõtted
T 7
Teiste liiklejatega arvestamine
T 8
Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites
T 9
Sõidujärjekord sõites
Esimese osa kokkuvõte ja vahekontroll
Moodul 1
kokku: 17
Moodul 2
T 10
Sõidu eripära, asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
T 11
Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine
T 12
Käitumine liiklusõnnetuse korral
T 13
Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
T 14
Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
RT 15
Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine
2
T 16
Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
T 17
Keskkonda säästev auto kasutamine
PT 18
Pimeda ajal sõiduki juhtimine (teooria + praktikum)
1
Teooria kontrolltest
Algastme teise osa teooriatunnid kokku
kokku: 13
TE
Teooriaeksam
2
Kokku esmaõppe algastmeõppes
32
Esmaõppe algaste liiklusteooriaeksami sooritamine Maanteeametis.
LÕPPASTME KOOLITUS
LT 1
Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes
3
LT 2
Libedasõidu riskivältimise praktikum
1
Kokku lõppastme koolituses
4
SÕIDUTUNDIDE TEEMAD
ESMAÕPPE ALGASTE
Teema number
Teema nimi
õppetunde
Moodul 1
S 1
Juhi tööasend ja turvavarustus; sõiduki käsitsemine
1
S 2
Sõiduki käsitsemine; sõiduoskuste hindamine
1
Algastme esimese osa sõidutunnid kokku
2
Moodul 2
S 3
Sõiduki käsitsemine. Juhtimine vähese liiklusega teedel
2
S 4
Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel
2
S 5
Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
17
S 6
Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
1
S 7
Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine
1
S 8
Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
2
S 9
Pimeda ajal sõiduki juhtimine
1
SI
Sõiduõpe individuaal programmi järgi
S 10
Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal, kontrollsõit
2
Algastme teise osa sõidutunnid kokku
28
Esmaõppe algastme sõidutunnid kokku
30
Esmaõppe algaste liiklusteooria- ja sõidueksam Maanteeametis.
Esmase juhiloa saamine
LÕPPASTME KOOLITUS
LSI
Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine
1
LS2
Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine
1
Kokku lõppastme koolituses:
2
28. ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID
28.1. Teooriaõpe
1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
Pärast koolitust õpilane:
1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;
1.2. teab õppetöö korraldust;
1.3. teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;
1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid.
2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
Pärast koolitust õpilane:
2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest;
2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani;
2.3. teab, kuidas koolitaja iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.
3. Sõiduki turvalisus
Pärast koolitust õpilane:
3.1. mõistab sõiduki kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;
3.2. teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);
3.3. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama;
3.4. teab sõitjate- ja veoseveo ja turvavarustuse kasutamise nõudeid;
3.5. teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;
3.6. teab kasutatavale mootorsõidukile kehtivaid tehnoseisundi nõudeid;
3.7. teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;
3.8. teab sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.
4. Inimene sõidukijuhina
Pärast koolitust õpilane:
4.1. teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;
4.2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist;
4.3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
4.4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;
4.5. on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises;
4.6. teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte.
5. Liiklus kui süsteem
Pärast koolitust õpilane:
5.1. teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;
5.2. teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;
5.3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
5.4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
6. Ohutu liiklemise põhimõtted
Pärast koolitust õpilane:
6.1. mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;
6.2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;
6.3. teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;
6.4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
7. Teiste liiklejatega arvestamine
Pärast koolitust õpilane:
7.1. teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi;
7.2. teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid;
7.3. teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
7.4. omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;
7.5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
7.6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.
8. Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites
Pärast koolitust õpilane:
8.1. teab, kuidas sõitu ohutult alustada;
8.2. teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;
8.3. teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;
8.4. teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;
8.5. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.
9. Sõidujärjekord sõites
Pärast koolitust õpilane:
9.1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid; 9.2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
9.3. on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima.
10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
Pärast koolitust õpilane:
10.1. teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;
10.2. teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas; 10.3. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
10.4. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
11. Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine
Pärast koolitust õpilane:
11.1. teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;
11.2. teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda;
11.3. on motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima;
11.4. teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.
12. Käitumine liiklusõnnetuse korral
Pärast koolitust õpilane:
12.1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;
12.2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.
13. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Pärast koolitust õpilane:
13.1. teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;
13.2. teab, kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;
13.3. teab, kuidas käituda möödasõidetava rollis;
13.4. on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil.
14. Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
Pärast koolitust õpilane:
14.1. teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;
14.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.
15. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine
Pärast koolitust õpilane:
15.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
15.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
15.3. mõistab erinevate tee- ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;
15.4. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
16. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
16.1. Pärast koolitust õpilane:
16.2. teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;
16.3. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
16.4. on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;
16.5. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, väsimus, halb nägemine jms).
17. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine
Pärast koolitust õpilane:
17.1. teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
17.2. oskab leida sõiduki kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;
17.3. teab, kuidas jälgida kütusekulu;
17.4. on motiveeritud sõidukit kasutades keskkonda säästma;
17.5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.
18. Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
18.1. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral; 18.2. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
18.3. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 18.4. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.
28.2. Sõiduõpe
1. Juhi tööasend ja turvavarustus
Pärast koolitust õpilane:
1.1. oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades sõiduki käsiraamatut;
1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;
1.3. oskab kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;
1.4. oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;
1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;
1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
2. Sõiduki käsitsemine, sõiduoskuste hindamine
Pärast koolitust õpilane:
2.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;
2.2. teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;
2.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
2.5. on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
3. Sõiduki käsitsemine, sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel
Pärast koolitust õpilane:
3.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;
3.2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;
3.3. oskab peatuda ja parkida teel;
3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
3.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
4. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel
Pärast koolitust õpilane:
4.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;
4.2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;
4.3. oskab peatuda ja parkida teel;
4.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
4.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
4.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
4.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
5. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
Pärast koolitust õpilane:
5.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;
5.2. omab teel sõitmisel erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi;
5.3. teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
5.4. mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
5.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
5.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
5.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;
5.8. on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
5.9. on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
6. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Pärast koolitust õpilane:
6.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks ja ümberpõikeks vajalike eelduste olemasolu;
6.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
6.3. oskab ohutult mööda sõita ja ümber põigata nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu;
6.4. oskab käituda möödasõidetava rollis;
6.5. oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;
6.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.
7. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine
Pärast koolitust õpilane:
7.1. oskab sooritada äkkpidurduse;
7.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
7.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
7.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
7.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.
8. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
8.1. oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;
8.2. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;
8.3. on motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt; 8.4. omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
8.5. on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
9. Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
9.1. oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;
9.2. mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;
9.3. teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;
9.4. oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;
9.5. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
10. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal, kontrollsõit
Pärast koolitust õpilane:
10.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita;
10.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
10.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima;
10.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine;
10.5. on valmis iseseisvalt ja ohutult osalema sõidukiga liikluses.
29. LÕPPASTME KOOLITUSE ÕPIVÄLJUNDID
29.1. Teooriaõpe
1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes Pärast koolitust õpilane:
1.1. teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;
1.2. mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;
1.3. teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;
1.4. tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
1.5. on motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt.
2. Libedasõidu riskivältimise praktikum
Pärast koolitust õpilane:
2.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
2.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;
2.3. mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;
2.4. mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;
2.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
29.2. Sõiduõpe
1. Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine Pärast koolitust õpilane:
1.1. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest;
1.2. on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
2. Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine
Pärast koolitust õpilane:
2.1. omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest;
2.2. oskab äkkpidurdamist;
2.3. oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;
2.4. oskab valida vastavalt tee olukorrale ja -trajektoorile erinevaid pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust pidurdusprotsessi vältel;
2.5. mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ohutuse taastamiseks ette võtta on piiratud;
2.6. on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.